Hei, hei kallid torekad! Meie vabandame Triine –Liisiga , et meie postitus nii nii hiljaks on jäänud, aga ma loodan, et peaasi, et see ikkagi lõpuks siia üles saab. Meie tegime teisele grupile esimest koolitust, siis kui meie pluss ühte ei olnud . Teine rühm on vist väiksem kui esimene, kuid arvan, et väiksemal grupil omad head küljed. Koolitust tegime Triinega teist korda tulime varem kohale ning tegime endale mõnusa pesa. Kõik punktid olid meil eelnevalt ära jaotatud, et ei tekiks koolitusel mingeid ebamugavusi….
Esimesena tegime tutvustavaid mänge ja nimed saidki selgeks! Järgnevalt rääkisime endast, et rühmas ei oleks saladusi, vaid kõik julgeks seal kõike rääkida, mis aga pähe tuleb. Muidugi algul ei julgenud keegi eriti midagi rääkida ning pigem öeldi :“ Mina küll ei tea!“. Seda tean omast käest, kui raske algul oli rääkida ja rääkida, aga küll see hakkab minema edaspidi. Vahelduseks tegime mängu koridoris, et ennast värskendada, sest tundus, et tekkis juba väsimus. Tagasi tulles võtsime paari, aga nii , et see inimene oleks sinu jaoks uus, viisime läbi intervjuu. Ja pärast siis ringis rääksime kõvasti kõigist, et ka teistel oleks midagi kõrva taha panna. Edasi joonistasime oma autoportree, pannes paberi kukla peale, pildid tulid päris huvitavad ning sai naerda. Needki panid noored oma T.O.R.E mappi, mis on neile vajalikud,
kui kunagi teie koolitusi ise tegema hakkate.
Kindlasti oli see mulle ja Triine-Liisile uus ja tore kogemus ning isegi hirmu ei olnud nii palju sees, kui eelneval aastal. Ja rühm on nagu ikka ja alati TORE! J
Kõigile torekatele , aga soovime palju jõudu, tervist ja kõige rohkem ARMASTUST …
Egle ja Triine-Liis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar