teisipäev, 25. november 2008

N-6 koolitaja Kristiine



Kõik tunded ON olulised ehk kuidas ma kuuendat koolitust läbi viisin

Räägin minavormis, teadke siis, et olen Kristiine.
Nädala alguses tuli esimene paanika: appi neljapäeavl on koolitus, aga samal ajal ka rahvatants. Plaan oli keegi enda asemel koolitama otsida, aga küll ma nüüd olen alles rahul, et see läbi ei läinud.

Nimelt ei osanud ma alguses koolitatavatest midagi arvata. Kõik olid omajagu väsinud nägudega ja näljased. Tunnete rida aitas asjas selgusele jõuda. Teele oli see päike läbi terve koolituse.

Ka nälga sai Geisha šokolaadiga õrritatud.

Mulle tundub senini natukene uskumatu, kuidas ma teemasse nii sisse läksin. Vaieldamatuteks lemmikuteks on vihafoor ja jäämägi. Oli tunda, et mõtted liikusid ruumis ringi ja igal ühel oli oma arvamus.

Mida rohkem me tunnete teemal arutlesime seda enam süvenesin ning ühel hetkel olin juba nii jutu sees, et unustasin ära järgmisena plaanis olnud tegevuse. (Siinkohal tänusõnad abimees spikrile)

Mulle meeldis, et üks koolitatav lausa lubas, et katsetab enda peal foori toimimist. Peakski uurima, kuidas tal see edenenud on.

Jõudsime selgusele, et kehakeel ja tunded on tihedalt seotud ning kui sõnadega tõrjutakse tundeid tagasi, siis oma keha me alatihti ei kontrolli.

Üllatas mind tõsiasi, et enamike jaoks pole üldse mingi raskus oma lähedastele öelda, kui väga neid armastatakse. Siinkohal soovin teile edu ja positiivset tagasisidet koduse ülesande täitmise puhul!

Vahepeal läks jutt ka isiklikuks ja ega tunnetest rääkides vast teisiti ei saagi.

Kui ma mõtlen tagasi emotsioonile, mis mind koolitusel kõige rohkem valdas, siis oli see usaldus. Tunded on keeruline teema, aga ometigi räägiti tunnetest, mis tekivad erinevates situatsioonides ja julgeti neid teistelegi lahti seletada. Veelkord ütleksin Usaldus!

Lõpuring on alati mu meelisosa T.O.R.E. koolituste juures. Siis võtavad inimesed justkui aja maha. Teavad, et kohe kohe on nad kodus, saavad pugeda hetkeks sooja teki alla ja juua teed ehk teisisõnu kasvõi kaheks minutiks aja maha võtta.

Ma tahaks suuresuure Aitäh sõna öelda veelkord Kerstile, sest see ootamatult kena kompliment läks sügavale hinge ja teeb sooja tunde veel nädal aega hiljemgi.

Ja kõik te toredad, kes seda koolituste sarja hetkel läbite, mulle meeldis näha, kuidas te koolituse lõpuks minu jaoks hoopis teised tundusite kui alguses. Meeleldi tuleks ja teeks teiega koos veel ühe koolituse läbi.

Ja ärge siis unustage, iga tunne on tähtis ja väärib tundmist. Olgu selleks siis viha lõbu väsimus või õnn!

kolmapäev, 19. november 2008

N-1Triine- Liis ja Egle


Hei, hei kallid torekad! Meie vabandame Triine –Liisiga , et meie postitus nii nii hiljaks on jäänud, aga ma loodan, et peaasi, et see ikkagi lõpuks siia üles saab. Meie tegime teisele grupile esimest koolitust, siis kui meie pluss ühte ei olnud . Teine rühm on vist väiksem kui esimene, kuid arvan, et väiksemal grupil omad head küljed. Koolitust tegime Triinega teist korda tulime varem kohale ning tegime endale mõnusa pesa. Kõik punktid olid meil eelnevalt ära jaotatud, et ei tekiks koolitusel mingeid ebamugavusi….

Esimesena tegime tutvustavaid mänge ja nimed saidki selgeks! Järgnevalt rääkisime endast, et rühmas ei oleks saladusi, vaid kõik julgeks seal kõike rääkida, mis aga pähe tuleb. Muidugi algul ei julgenud keegi eriti midagi rääkida ning pigem öeldi :“ Mina küll ei tea!“. Seda tean omast käest, kui raske algul oli rääkida ja rääkida, aga küll see hakkab minema edaspidi. Vahelduseks tegime mängu koridoris, et ennast värskendada, sest tundus, et tekkis juba väsimus. Tagasi tulles võtsime paari, aga nii , et see inimene oleks sinu jaoks uus, viisime läbi intervjuu. Ja pärast siis ringis rääksime kõvasti kõigist, et ka teistel oleks midagi kõrva taha panna. Edasi joonistasime oma autoportree, pannes paberi kukla peale, pildid tulid päris huvitavad ning sai naerda. Needki panid noored oma T.O.R.E mappi, mis on neile vajalikud,

kui kunagi teie koolitusi ise tegema hakkate.

Kindlasti oli see mulle ja Triine-Liisile uus ja tore kogemus ning isegi hirmu ei olnud nii palju sees, kui eelneval aastal. Ja rühm on nagu ikka ja alati TORE! J

Kõigile torekatele , aga soovime palju jõudu, tervist ja kõige rohkem ARMASTUST …

Egle ja Triine-Liis



reede, 14. november 2008

N-5 Käty








Nii. Vabandan, et pole viienda koolituse kohta postitust varem
teinud. Mina Käty viisin siis läbi viienda koolituse teise rühmaga.
Koolituse teemaks oli "Väärtused ja hoiakud." Samuti oli see mu
esimene koolitus. Kuna teine rühm ongi esimesest väiksem, siis kohal
oli meid tulnud üsna vähe. Sellest polnud aga hullu midagi, sest
saime hästi hakkama. Ma arvan, et ongi parem elu esimest koolitust
taha väikse rühmaga.
Enne koolituse algust olin tunduvalt varem kohal. Tegin valmis
plakati roosade pilvede ja suure kollase päikesega. Kui rahvas kohal,
alustasime koolitusega. Esimese asjana tegime soojenduseks lause
moodustamist. Laused tulid naljakad ja pikad. Soojendusmäng tehtud,
hakkasime kirjutama. Teiseks tegevuseks oli autoportree lõpetamata
lausetega ning pärast seda kirjutasime paberile enda kümme tähtsamat
asja. Valisime neist esialgu välja kolm ja siis ühe, mis on kõige
tähtsam. Tähtsamate asjade seas oli ka ühel osalejal kirjutatud
unistused, mida pole ennem keegi kirjutanud. Olles pikalt arutlenud
ja kirjutanud, otsustasime teha rallit. Ralli kujunes väga naljakaks,
kuna ralliauto kippus tihti välja surema. Pärast rallit läksime oma
mõttetööga edasi. Lugesin osalejatele ette Kõnnumaa Peetri loo ja
hiljem rääkisime, kuidas on see seotud tugiõpilastega ning arutlesime
erinevate tsitaatide üle, mis loos esinesid.

Roosad pilved ! Asusime täitma pilvi, mida ma ennem olin suure tuhinaga ette valmistanud.
Pilvedes olid sellised teemad nagu rõõmud, mured, ootused ja hirmud.
Pilved saime täidetud ja koolituse aeg oligi otsakorral. Tegime kiire
lõpuringi. Lõpuringist sain palju positiivset tagasisidet, mis tegi
olemise väga mõnusaks. Samuti panin koolituse käigus paika oma kümme
tähtsat asja, mis olid sellel aastal oopis teistsugused, kui eelmisel.

:) Kindlasti sain ma sellest ühe hea uue kogemuse.
Palju päikest kõikidele uutele ja vanematele olijatele !
Käty

neljapäev, 13. november 2008

E-6.Kogunemine "Kõik tunded on olulised"

10.novembril viisin mina, Kärt, läbi esmaspäevase rühma 6.nda koolituse.
Jube raske teema... huhh. Kõik algas kell 15.00, olin juba varem kohal, et
paar plakatit valmis joonistada ja asjad korda sättida. Inimesi oli kokku
vist 10. Proovin ka nimed meelde tuletada: Anita, Brigitta, Ege, Teet,
Marina, Heleri, Deini, Hanna- Liisa, Mona ning + 1. Vabandan, kui kellegi
nimi niimoodi tegelikult ei kirjutata (A). Alustasime toreda autopesula
mänguga, kus kõik said üksteist natukene katsuda. Jätkasime tunnete
pajaga, mis hakkas isegi keema ja kõik mullitas üle ääre. Järgmisena
püüdsin nii hästi kui võimalik seletada kehakeele olemasolust ja selle
kasutamisest. Katsetasime seda ka ühe pantomiimi mängu juures, kus pidi
iga rühm teistele kolm sõna seletama, ilma sõnu kasutamata. Võitis siis
tiim koosseisus Ege, Marina ja Brigitta. Peale mängu ootas meid tunnete
jäämägi, mille tipus oli viha ja meie ülesanne oli jäämäe veealune osa ära
täita. Saime sellega hästi hakkama ;) Õppisime viharedeli ja -foori, mis
peaksid meid enne tegutsemist natukene mõtlema panema. Meie kõlkusime
viharedeli eelviimasel pulgal ja osad olid juba peaaegu tippu välja
jõudmas. Peale pikka vestlust mängisime mängu "Kas sa armastad mind?", mis
tekitas väga palju emotsioone ja nalja. Kui juba mänguhooks läks, siis
võtsime suuna koridori poole ja moodustasime üle terve koridori enesetunde
pingerea, kuhu raamatukogu poolsesse otsa läksid super hea tujulised ning
teise otsa päris näruse enesetundega torekad. Lõpetasime tunnete
sedelitega, kus kõik said lõpetada neile antud 2 lauset. N: Kui ma viimati
nutsin, tundsin ma ennast ...... ( See lause tuli mulle ja vastasin .....,
et mulle on ülekohut tehtud). Aeg oli lõpuringiks ning arutasime ka
eelmisel korral antud koduse ülesande üle. Osadel oli see ka tegemata,
kuid tuletan meelde, et teil on seda iga kell veel aega teha ;)! Ja ärge
unustage ka uut kodust ülesannet.
Mulle meeldis teid ja ka ennast koolitada ;) Justnimelt ka ennast, sest
õppisin nii mõndagi uut! See oli mul teine koolitus ja arvan, et kunagi
tuleb ka ehk kolmas :)! Olge sama mõnusad torekad edasi ja uute
kohtumisteni ;)!

Kokkukas 12.11


Sügisene hallus on väljas. Raamatukogu akna taga valmiva linna uue spordihoone sein on tumehall ja tundub nagu oleks väljas kogu aeg öö.

Kokkukale tuli sel korral üsna vähe torekaid. Samas eelistan mõelda, et kokku tuli parim osa :)
Torekad on tublid ja aktiivsed. Rahvatants, trennid ja võimlemispeo kavade ette valmistamine võtavad oma osa. Suurem osa tulijatest oli hetkel koolitusel osalevad uued torekad. Teisalt on kokkukad just seetõttu olulised, et ka vanemad olijad tegevust leiaksid.

Räägitust.

  • Kuidas läinud on? Mis kriibib?
  • Liikmelisus. Uued osalejad täidavad ankeedid ja kogume 2009. a ühingu liikmemaksu a´25 EEK ja tee-kommi raha a´25 EEK.
  • Hammerbecki aasta tegijate nominentide esitamine
  • Ühisprojekt Tallinna 37. Keskkkooli, Türi Gümnaasiumi, Valga Vene Gümnaasiumiga...JEE :)
  • TORE-klassid ja koolis loodav õpilase tugisüsteem ning torekate roll selles.
  • Jõulupidu ja aasta lõpetamine. Ideid!?
  • Salasoov.
  • Videvikuaeg on käes. Räägime ja kuulame üksteist. Hingedeaeg.

Armsad oleme!

esmaspäev, 3. november 2008

Läheme kinno

Hea torekas!


Paide Kultuurikeskuse kinos
05.-06. kell 19.00
Film "MINA OLIN SIIN"


Filmi teemal arutleme järgmisel
kolmapäeval, 11.novembril kell 16.00
Paide maailma kõikide torekate kokkukal

N – 3 . Kadri-Anni koolitus






Oli neljapäevane päev. Kuupäevaks oli 23 oktoober. Jõudsin raamatukokku kella 14.25 ajal. Ja hakkasin ette valmistama seekordset koolitust. Minu jaoks oli see juba teine koolitus, mida ise läbi viin. Teemaks oli „ Inimeste erinevused ja sarnasused“.



Kui kell oli saanud 14.57, hakkasime oma koolitusega pihta. Kohal polnud küll palju rahvast, aga hiljem selgus, et enamus kes sellel päeval käima pidi olid kohal. Esmalt tutvustasin ma end ja tegime nimeringi. Esimese mänguna tegime kohe paberi rebimise. Kui paberid olid rebitud analüüsisime, miks ei tulnud kellegil täpselt samasugust paberit. Oli küll sarnasusi aga mitte ühtegi täpselt sama. Järgmisena jaotati uued torekad gruppidesse ja hakati tegema üht suurt rühma tööd, milleks oli muidugi „ hea laps“. Minu arust olid väga põhjalikud „ head lapsed“. Jällegi analüüsisime tehtud. Et asi liiga tüütuks ei muutuks tegime ühe mängu, enne seda kui hakkasime „ halba last“ tegema. Mängu nime ma ei tea aga, see käis nii, et kohad peavad vahetama need kes armastava seda asja mis mängu juht ütleb, või kellel on seljas see asi mis mängujuht ütleb jne, J. Mäng läbi, hakkasime tegema „ halba last“. Halba last oli kergem teha, kuna juba teadsid mida kirjutada üles. Halb laps valmis, hakkasime pikalt ja põhjalikult analüüsima, mida olime teinud. Rääkisime ära, mis on hea lapse head ja vead ja mis on ka halva lapse head ja vead. Olles analüüsi läbi saanud tegime paar kiiret mängu, milleks oli käed risti ja põlvepatsu mäng. Viimases tuli olla väga tähelepanelik. Ja oligi lõpuringi aeg käes.

Aitäh teile, kes te olite mu teises koolituses,

Kadri-Ann!