Koolituse teemaks abistamine. Tuleb kurbusega tõdeda aga talvekülm on teinud oma korrektuurida ka torekate ridades ja koolitustele on jäänud vaid käputäis rahvast.
Nii sellelgi korral.
Rääkisime abisamisest. Mis meil on juhtunud? Kas oleme ise abi vajanud? Kas oleme ise abistanud?
Tegime pimeda abistamise mängu ning ussi.
Ussi mäng: kõik osalejad seisavad üksteise järel viirus käed õlgadel ja silmad kinni. Ussi juhib viiru viimane lüli, kellel on silmad lahti ja kes näeb kuhu mängu juht ussi suunab.
Reeglid: ollakse vaikuses, hoitakse silmad kinni, käed hoitakse kogu aeg õlgadel.
Lepitakse kokku ussina liikumise märgid. Liigutakse ettevaaltikult ja üksteist hoides.
Kokkulepitud aja jooksul palun mängujuht ussil seiskuda ning viimane liigub ussi esimeseks lüliks ja silmad avab ja juhtima hakkab uus liige.
Tegime üsna suure ringi. Osalejad olid ehmunud ja üllatunud.
Koduseks ülesandeks jäi abistamine. Leia keegi, keda abistada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar