Oodatud oli rohkem rahvast, kohale tuli osalejaid 18. Pea pooled osalejatest olid meie sõbrad torekad Peetri koolist.
Kõlab ju üsna kahtlaselt kui sind kutsutakse kuulama esmaabi loengut kevadisel ajal ja laupäeval koolimajja? :) Esimene mõte oleks ju kohe, et mingi sidumisevärki ja bla bla...
Mis aga tegelikult toimus?
Peale selle, et räägiti väga tõstistest asjadest- elust ja surmast. Sa kõvasti musta huumorit ja head nalja.
Koolitaja Andrus Lehtmets on nagu hunt kriimsilm seitsme ametiga. Kogemused ja töö kiirabis ning näited päriselt juhtunud õnnetustest andsid reaalsema pildi sellest, milliseid õnnetusi 24/7 juhtuda võib. Oluline on aga see, et Andruse räägitu võttis ära hirmu.
Peamine on märgata. Käi silmad lahti ringi ja näe inimesi. Vaata, mis su ümber toimub.
Kas Säästumarketi juures parklas pikali olev inimene on ikka joodik? Kas ta on ikka ise süüdi?
Kui inimene on pikali maas, siis see ei ole igal juhul normaalne. Mida meist igaüks teha saab on astuda juurde ja küsida, kas on kõik OK? Kui inimene on teadvuseta ja ei reageeri, siis keera ta riietest haarates küllili ja helista 112 ja teata olukorrast. Kõik. Seda ei ole ju palju.
Rääkisime asjade põhjustest. Milleks on vaja midagi teha?
Ei ole vaja pähe õppida, kuidas steriilselt haavu siduda. Kõige olulisem on ju peatada verejooks. Ükskõik kuidas.
Mismoodi tegutseb alkohol inimese kehas? Seltskonnas peaks olema alati keegi, kes on kaine ja hoiab kõigil silma peal.
Milleks on oluline autosse istudes kinnitada turvavöö?
Kindlasti tekkis osalejatel palju küsimusi. Paljud küsimused said vastatud. Oluline on see, et me mõtlesime kaasa.
Arutletud teemadering oli palju-palju laiem. Juba järgmisel päeval küsiti, kas on võimalik, et Andrus tuleks räägiks veel ka suuremale grupile?
Kohtume veel õpetaja Andrusega, et katsetada mõned esmaabiga seotud tegevused praktikas.
Ootame kõik seda kohtumist väga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar