Hei!
Alguses oli täiesti tavaline sinine esmaspäev. Või tegelikult kui aus olla, siis oli printside ja printsesside päev. See selleks. Ausalt öeldes mõtlesin ma terve pühapäeva õhtu, et mis minust saab ja kuidas saab. Kartsin koolitada, pelgasin, et midagi läheb pahasti. Mul oli suur soov teha seekord nii, et üldse abipaberit ei piilu, kuid plaan luhtus. Ma ei teadnud, kes on koolitatavas grupis, ma ei osanud selles osas midagi oodata. Mõtlesin ainult, et oleks nad ometi jutukad.
Koolituse teemaks oli ABISTAMINE ning eesmärke oli neli:
• Tunnetada usalduse tähtsust
• Osata leida sobivaid tegutsemisviise keerulistes olukordades
• Osata mõista oma võimalusi ja olukordi
• Kasutada mõistlikult oma oskusi
Esimene ülesanne pärast nimeringi oli pimeda talutamine. Sõbralikult moodustati paarid, seoti silmad kinni ning tutvuti koolimajaga. Sel ajal kui 10 torekat koolimajas ringi liikusid, mõtlesime Elega, et oleks mikrofoni vaja. Mõeldud- tehtud. Siinkohal soovitaks teistelegi, võtke riiulist lill ning kujutage ette, et tegemist on mikrofoniga. Jätkates siiski selle ülesandega, siis vastukaja oli positiivne, sest paarilised usaldasid teineteist ning kogemus oli uudne.
Rääkisime ka olukordadest, mil oleme ise abistajad olnud. Olime kõik arvamusel, et alati on hea kedagi aidata ning pisut raskem on ise abi paluda. Rühmatööna arutleti erinevate küsimuste üle, mis kuulusid rubriiki “Hädas tunned sõpra”.
Kavas oli ka pisike energiasutsakas kompoti näol. Tundus, et see mäng oli kõigile meelepärane ning olime suurepärase kompotikeetjad. Pärast seda üritasime veidi müüte murda ning leidsime, et alati ei tasu müüte uskuda.
Üheskoos koostasime abistaja meelespea, kuhu panime kirja tähtsamad asjad, mida üks abistaja teadma peaks. Selle koostamine polnudki nii lihtne kui ma alguses arvasin, aga tiimitöö aitas. Usun, et lõpuks sai päris hea asi valmis.
Lõpuülesandeks või –mänguks oli soo ületamine. Harjutati meeskonnatööd ning see lihtsalt sujus. Ei olnud vaja pikka arutelu või suuri riide. Kõik toimis ja seda oli nii hea jälgida.
Võib öelda, et kui kellelgi on energiapuudus või väsimus, siis minge käige ühel T.O.R.E koolitusel. Minu uni ja väsimus läksid ilmselt kuskile raamatukaante vahele peitu ja tagasi ei tulnud. Väga positiivne energiasutsakas. Tõeliselt hea on õppida ise ning rääkida teistele, kuidas maailma natuke ilusamaks teha. Kui me kõik suudaks pidada kinni abistaja meelespeast ning hoida meeles õpitud tarkusi, siis ei tunduks abi palumine ega pakkumine võib- olla üldse nii harjumatud.
Aitäh ja veel suurem aitäh üheteistkümnele vaprale torekale ning muidugi ka Elele! Ma veetsin teiega suurepärase esmaspäevaõhtu!
Kaisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar